Eksami toimumise kord
Riigieksamite toimumise aeg määratakse üle Eesti vabariigi ühtlaselt ning eksamimaterjalid on koostatud ja ette valmistatud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt, kust need eksamipäevaks koolidesse laiali saadetakse.
Eksamipäev
Eksamile minnes võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument: pass, autojuhiluba või ID-kaart, nõudmise korral seda esitamata eksamit sooritada ei saa. Varusta end paari kirjutusvahendiga: kui üks pastapliiats tühjaks saab, ei jää sa sellepärast hätta. Loomulikult võid eksamiruumi kaasa võtta ka vajalikud ravimid ning esmase hügieeni vahendid, lubatud on ka karastusjook. Muid isiklikke esemeid aga eksamil kaasas olla ei tohi.
Püüa koolimajja jõuda vähemalt veerand tundi varem, sest õpilasi hakatakse nimekirja alusel eksamiruumi sisse laskma juba enne eksami ametlikku algusaega. Kuni pool tundi hilinenud eksaminand saab siiski võimaluse eksami sooritamiseks, kui eksamikomisjon tema hilinemise põhjust arvestatavaks peab.
Mis toimub eksamiruumis?
Eksamiruumis viibivad peale eksamisooritajate veel kooli eksamikomisjoni liikmed ning riigieksami välisvaatleja, vahel ka riikliku järelevalve esindaja ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse esindaja.
Enne riigieksami algust selgitab komisjon eksamikorda ja –nõudeid, samuti eksamitöö vormistamise küsimusi. Välisvaatleja avab eksamimaterjalide ümbrikud ning komisjoni liikmed jagavad materjalid õpilastele. Eksamikomisjoni hooleks on, et eksam sooritataks täpselt juhendi kohaselt, et kasutatakse ainult lubatud töövahendeid, et eksaminandid märgiksid kindlasti töö peale oma koodi, et kirjalikku riigieksamit alustataks üheaegselt ning lõpetataks ettenähtud ajal, et ei kasutataks kõrvalist abi ega spikerdamist. Välisvaatleja ülesanne on jälgida, et eksam toimuks seadusega ettenähtud korras. Tal on õigus ette hoiatamata eksamilt ära saata õpilane, kes kasutab töös kõrvalist abi, kirjutab maha või aitab seda teha, samuti isik, kes segab eksami läbiviimist või häirib teisi. Sellisel juhul loetakse eksam mittesooritatuks. Ka võib välisvaatleja eksamilt kõrvaldada õpilasi seganud või „aidata” üritanud komisjoniliikme.
Kirjalikuks eksamiks on aega kolm kuni kuus täistundi, kirjandiks alati kuus tundi. Eksaminandil on lubatud nii töö mustandit kui puhtandit kirjutada ainult musta või sinise tindiga. Harilikku pliiatsit või muuvärvilisi tinte kasutada ei tohi, ka pole lubatud pliiatsiga kirjutatud teksti tindiga üle kirjutada. Taolised tööd loetakse kehtetuks ning eksam mittesooritatuks. Ka pole lubatud eksamitöös kasutada korrektoreid, vaid ainult mahatõmbamist terve sõna, sümboli või numbri kaupa. Käekiri peab olema selge, sest loetamatud kohad arvestatakse veaks.
Poole tunni jooksul eksami algusajast arvates ei tohi ükski eksamiruumis viibija sealt lahkuda. Ka hiljem võib seda teha vaid lühiajaliselt, vältimatu vajaduse korral ning koos saatjaga eksamikomisjoni hulgast. Saatja ei tohi olla parajasti toimuva eksami aine õpetaja. Ruumist väljumisel tuleb pooleli eksamitöö anda komisjonile, kes märgib sellele õpilase äraoleku aja.
Kui riigieksami lõpuni on jäänud 30 ja 15 minutit, annab eksamikomisjon sellest õpilastele märku. Kui eksamil kasutatakse vastuselehti, jagab komisjon need kätte samuti 30 minutit enne eksami ametlikku lõppu. Kui keegi on töö varem lõpetanud, saab ta ka vastuselehe varem.
Eksami lõpetamine
Eksami lõppedes kirjutab õpilane nii eksamitööle kui vastuselehele oma nimele vastava koodi, annab töö eksamikomisjonile üle, samuti märgib protokolli oma aastahinde selles õppeaines, annab allkirja eksamitöö üleandmise kohta ning lahkub siis eksamiruumist.
Eksamikomisjoni ja välisvaatleja ülesandeks jääb eksamitööd protokollile vastavalt pakkida, kinni pitseerida ning eksamikeskusele tagasi saata.
Koolieksami toimumise aja, koha ja korra, samuti eksamikomisjoni määrab kooli juhtkond ning annab sellest õpilastele aegsasti teada. Samuti koostab kool siis ise eksamimaterjalid.
Eksaminandil on õigus soovi korral saada koopia oma eesti ja vene keele kirjandist; ajaloo ja ühiskonnaõpetuse arutlusosast ning võõrkeelte eksamite kirjutamisosast. Koopia tehakse pärast eksami lõppemist riigieksamikomisjoni esimehe ning välisvaatleja juuresolekul.
Lisaeksamid
Kui oled end riigieksamile registreerinud, aga mingil vältimatul põhjusel ei saa eksamil osaleda, võid taotleda lisaeksami sooritamist samal aastal.
Kirjalik taotlus selleks tuleb koos põhieksamilt puudumise tõendiga esitada Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele kolme päeva jooksul, alates vastava riigieksami toimumisajast. Kui juba enne põhieksami toimumist on teada, et eksaminandil pole võimalik põhieksamil osaleda (plaaniline haiglaravi, osalemine rahvusvahelistel võistlustel, usulised põhjused jmt), saab lisaeksami taotluse esitada ka varem. Eksamikeskus vastab taotlusele kolme tööpäeva jooksul pärast selle saabumise registreerimist.
allikas: Haridus- ja Teadusministeerium (http://www.hm.ee/index.php?045218)
